Jätkuvalt suvikõrvitsa lainel. Aga kui üks pirukas maitseb nii hästi kui see, siis peab retsepti jagama.
Kui ma huvitavat retsepti näen, siis kirjutan selle tavaliselt endale üles või võimalusel lõikkan ajakirjast, ajalehest välja. Selle retsepti saingi kunagi ammu Konsumi reklaamilehest. Jällegi ei olnud ootused eriti suured, aga tulemus oli super. Pirukas on hea nii soojalt kui külmalt, aga mulle meeldis jahe variant rohkem, siis oli pirukas mõnusalt singine ja mahlane. Selle piruka võtaks küll hea meelega piknikule või metsa seenele kaasa.
Soola ja pipart panin ma pirukasse umbes (täidis), aga siia kirjutasin ikkagi esialgse retsepti kogused, sest arvatavasti umbes nii palju maitseaineid pirukasse ka läks. Ehk maitsestamine on jällegi maitse asi.
Põhi:
2 dl kaerahelbeid
4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
0,75 dl õli
2 muna
3 dl piima
Kate:
õli praadimiseks
150 g sinki
2 keskmist sibulat
2 küünt küüslauku
umbes 600 g suvikõrvitsat
1 tl kuivatatud tüümiani
4 väiksemat tomatit
0,75 tl soola
0,5 tl pipart
3 muna
2 dl piima
150 g juustu
1. Põhja tegemiseks sega kaerahelbed, jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa õli, munad, piim ja sega läbi.
2. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 5 minutit 225 kraadi juures. Minu plaat oli umbes 32x35 cm suur.
3. Katte jaoks prae õlis tükeldatud sinki, lisa tükeldatud sibul, küüslauk ja suvikõrvits ning tüümian. Prae veidi ja hauta umbes 5 minutit aegajalt segades kaane all. Suvikõrvits võiks jääda kergelt krõmps. Maitsesta osa soola ja pipraga.
4. Kata ahjust tulnud põhi suvikõrvitsa seguga. Lao peale õhukeselt viilutatud tomatid.
5. Sega munad, piim, juust ning alles jäänud sool ja pipar korralikult läbi ning vala või tõsta pirukale.
6. Küpseta 225 kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni pirukas on tahenenud ja pealt ilus kuldne.
