Boršš

 Ausalt, ma ARMASTAN boršši. Täpselt nagu kartulisalatigagi võin ma boršši süüa lõputult- ikka on kõhus ruumi. Hoolimata sellest ei ole ma kunagi ise päris algusest seda suppi teinud. Nüüd aga olen ära proovinud, tegemise lihtsuses üllatunud ja kindlasti kui järgmine kord mõni kapsajupp hautisest alles jääb teen selle boršiks.  See retsept on mõningate muudatustega raamatust "100 suppi, paja- ja vormirooga. 2. osa". Maitsev, odav ja ei midagi keerulist.

400 g punast või valget peakapsast

1 porru

3 keskmist toorest peeti

3 küüslauguküünt

2 sl võid

2 sl õli

2 tl kuivatatud tüümiani

2 sl tomatipastat

1,5 l lihapuljongit

2 loorberilehte

1,5 sl 30 % äädikat

1 tl suhkrut

soola ja pipart

1. Viiluta kapsas õhukesteks viiludeks ja tükelda. Tükelda ka porru, toores peet ning haki küüslauguküüned.

2. Sulata potis või, lisa õli ja kuivatatud tüümian. Kuumuta veidi.

3. Lisa tükeldatud kapsas, porru, peet ja küüslauk. Sega läbi ning hauta 10 minutit.

4. Lisa tomatipasta, sega läbi ja kuumuta veel veidi.

5. Lisa puljong, loorber, äädikas ja suhkur. NB! Äädikat võiks algul panna 1 sl ning hiljem maitsta ja juurde lisada. Juurde saab alati panna kudi ära võtta ei saa. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga.

6. Keeda suppi tasasel tulel 2 tundi. Hea borši saladus peitubki pikas keetmisajas.

PS: Mina kasutasin valget peakapsast kuid supp tuli ikka ilus punane, peet annab korralikult värvi. Porrut oli umbes 15 cm jupp. Sain väga paksu supi nii et soovikorral lahjendada rohkema puljongiga. Tomatipastat võib ka rohkem panna, mina kasutasin ära umbes pooliku 200 grammise pasta paki.

Kladdkaka

Nädalavahetus + noormees kodus + vaba aeg = kook. See kord proovisin ära kuulsa Rootsi koogi Kladdkaka.

Tõlkes peaks Kladdkaka tähendama kleepuvat kooki. Nimelt on õige Kladdkaka seest veel pehme ja meenutab browniet. Kladdkaka retsepte on erinevaid ja ka koogi küpsusastmeid on erinevaid - kellel on kook keskelt täitsa vedel, kellel keskmiselt vedel ja kellel peaaegu küps. Rootslased söövad seda tavaliselt vahukoorega.

 Minul kahjuks seekord päris õige kook ei tulnud, kuna küpses seest läbi. Järgmine kord küpsetan vähem (15 minutit). Aga väga mõnus tummine kook sai siiski. Sobiks väga hästi vahukoorega, meie serveerisime hapukama moosiga. Suureks plussiks kiire valmistamine ja vähe koostisaineid. Retsept muudetud kujul Silja Luide raamatust "Magus kiusatus".

100 g võid

150 g suhkrut

2 keskmist muna

90 g jahu

50 g kakaopulbrit

1 tl vanilliessentsi või vaniljesuhkrut

soovi korral ka 2 spl kanget külma kohvi

1. Sulata või ja lase jahtuda.

2. Lisa võile munad ja suhkur ning sega ühtlaseks. Kui kasutad vanilliessentsi, siis lisa ka see.

3. Sega jahu ja kakao. Kui kasutad vaniljesuhkrut, siis sega ka see nüüd sisse. Sõelu kuivained võisegusse.

4. Sega tainas läbi ning tõsta 21-24 cm koogivormi. Küpseta 180 kraadi juures 15-20 minutit.

NB: minul oli 24 cm vorm ja küpsetasin 20 minutit ning sain läbi küpsenud koogi. Jägrmine kord küpsetaksin vähem, arvatavasti 15 minutit. Kui sa ei ole kindel kaua küpsetada, siis võiksid küpsetamise lõpu poole kooki kontrollida.

Feta-hakklihavorm (4-jale)

Alati kui olen teinud salatit feta juustuga, on mul pärast probleem - mida teha alles jäänud fetaga? Sama mure oli jälle paar õhtut tagasi, kuid sel korrali oli lahendus lihtne ja väga maitsev - feta-hakklihavorm. Seda rooga ei ole keeruline teha, koostisosi ei ole palju ja maitseb väga hästi. Mõnus roog õhtuks või nädalavahetusel lõunaks. Retsept toidutarest.

300 g keetmata makarone

1 sibul

2 küünt küüslauku

400 g hakkliha

1 purk (400 g) purustatud tomateid

0,5 dl vett

100 g fetat

soola

pipart

150 g riivitud juustu

1. Keeda makaronid.

2. Samal ajal pruunista pannil hakkliha, tükeldatud sibul ja hakitud küüslauk.

3. Lisa purustatud tomatid, vesi ja tükeldatud feta. Sega korralikult läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

4. Kurna makaronid ja lisa hakkliha segule. Sega korralikult läbi ning vala ahjuvormi.

5. Kata juustuga ja küpseta ahjus 200 kraadi juures, kuni juust on sulanud (umbes 5-10 minutit)

PS: kasutasin täistera makarone.

Moonikook

Kolmapäeval sõin lõunaks täistera makarone kastmega. Nagu ikka, vaatasid teised sööginurgas istujad ka minu söögi üle. Kommentaarid makaronide osas ei olnud eriti toetavad ("Vaene laps, mida sa sööd :D?!"). Tulemusena läks jutt küpsetamise peale ja jutuks tuli ka Ida Savi raamat "Saiad, pirukad, koogid". Hoolimata kaasaegsete ilusa läikiva paberiga kokaraamatute rohkusest on ikka paljudel see raamat olemas ning tihedalt kasutuses. Kui ma iseseisvat elu elama hakkasin, oli just see raamat see, mille oleksin kodust hea meelega kaasa võtnud ja hiljem ka nedale ostsin. Vahvleid olen küll ainult selle raamatu järgi küpsetanud.Samas hakkasin mõtlema,et muid retsepte väga proovinud ei olegi. Seega sai täna hommikul raamat kapist välja võetud ja läbi lehitsetud. Silma jäi mitu eriti lihtsat retsepti ning lõpuks valisin välja selle moonikoogi retsepti.

Kook on tõesti mõnus ja mahlane. Väga kerge teha ning koostisained on ka enamasti kodus olemas. Vähendasin veidi suhkru kogust ning lisasin ka apelsini koort. Selle võib kas täitsa välja jätta või asendada sidruniga. Mooniseemne fännidele kindlasti meeldib. Läheb kordamisele.

100 g võid

100 g suhkrut

3 muna

1 apelsini riivitud koor

3-4 sl mooniseemneid

1 tl vaniljesuhkrut

1 dl piima

2 tl küpsetuspulbrit

3 dl jahu

1. Vahusta toasoe või suhkruga.

2. Lisa vahustades ükshaaval munakollased. Lisa ka mooniseemned, apelsini riivitud koor ja vaniljesuhkur.

3. Sega jahu ja küpsetuspulber ning lisa vaheldumisi piimaga või vahule. Sega läbi.

4. Vahusta munavalged tugevaks valgeks vahuks ning sega taignasse.

5. Küpseta 175 kraadi juures 40-45 minutit. Küpsust proovi tikuga.

Kohupiima-porru pirukas

Igal õhtul on mul jälle see sama probleem - mida süüa teha?!? Tahaks midagi head, aga ei tea, mis see hea olla võiks, ja ei ole ka konkreetselt millegi isu. Mitu korda olen seisnud oma kokaraamatute ees, neid kätte võtnud ning sama retseptitult tagasi pannud. Ajakirja Kööginurk eelmise aasta veebruari Juustuküpsetiste eril olen mitu korda pikemalt pidama jäänud ning juba ammu on plaanis olnud sellest midagi ära proovida. JUUST!!! Sel korral katsetasingi ära kohupiima-porrupiruka retsepti.

Algul olin väga kahtlev kohupiima pärast. Kas see ei jää tükiline ja veider? Ei jäänud :)! Väga mõnus pirukas tuli, krõbeda põhja ja maheda mahlase täidisega. Algses retseptis oli 1 kg porrut, kuid seda tundus mulle liiga palju ja panin vähem. Lisaks panin ka suitsupeki asemel sinki ning veidi rohkem kui algses retseptis. Oli hea nii soojalt kui külmalt, kuid soojalt meeldis rohkem. All retsept muudetud kujul.

Tainas:

250 g jahu

125 g külma võid

0,5 tl soola

veidi suhkrut

Täidis:

200 g sinki

600 g porrut (võib ka rohkem panna)

200 g kohupiima

2 muna

soola

pipart

1. Sõelu jahu, lisa sool, suhkur ja tükkideks lõigatud või. Mudi näppude vahel ühtlaseks. Hoia 30 minutit külmas.

2. Tükelda sink ning pruunista pannil. Vala kaussi.

3. Viiluta porru valge osa. Hauta kuumal pannil 15 minutit. Maitsesta soola ja pipraga.

4. Suru tainas 26-28 cm läbimõõduga vormi põhja ja seintele. Küpseta 250 kraadi juures 10 minutit.

4. Sega sink, porru, kohupiim ja munad.

6. Tõsta täidis piruka põhjale ning küpseta 200 kraadi juures 40 minutit.

Peedi-hakklihavorm (4-le)

 

Paar aastat tagasi ostsin endale Lia Virkuse, Angeelika Kangi ja Pille Eendeni raamatu "100 suppi, paja- ja vormirooga. 2. osa". Aegajalt olen paari retsepti sealt proovinud, kuid viimasel ajal on eriti just paja- ja vormiroogade isu. Üldjuhul ei ole ettevalmistus aega nõudev ning edasi tegeleb toidu valmisamisega juba ahi :). Antud retsept ongi sellest raamatust inspiratsiooni saanud.

Me olime noormehega mõlemad üllatunud kui maitsev roog sai. Tema, sest arvas, et kogu kooslus jääb liiga mage, ning mina, sest selles retseptis on palju peeti sees. Mitte, et ma ei oleks peedi fänn, aga küpsedes jääb peet eriti magus ja seetõttu ei ole ma üldjuhul vaimustatud retseptidest, kus on peeti palju. Aga antud kooslus jäi tõesti mõnus, mahlane ja kerge. Läheb kordamisele.

700 g peeti

100 g porgandit

2 sibulat

2 sl õli

300 g hakkliha

soola

pipart

2,5 dl kuuma vett

0,5-1 köögivilja puljongikuubik (sõltuvalt soolasusest)

125 g sinihallitusjuustu

 tüümiani

1 dl riivjuustu

1. Koori ja tükelda peet, porgand, sibul.

2. Vala pannile õli ning prae köögivilja tükke 4-5 minutit ja kalla siis ahjuvormi.

3. Prae pannil hakkliha, maitsesta soola ja pipraga. Vala vormi.
4. Lõika sinihallitusjuust tükkideks ning lisa koos tüümianiga vormi. Sega korralikult läbi.

5. Lahusta puljongikuubik 2,5 dl kuumas vees ning vala köögivilja-hakkliha segu peale.

6. Raputa vormile riivjuustu.

7. Küpseta 175 kraadi juures 45-60 minutit (mina küpsetasin 60 minutit).

PS: vormi oleks kindlasti mõnus süüa ka keedetud kartulitega või asendada osa peedist kartulitega.

Tummine šokolaadikook

Terve selle nädala on mul olnud mõnusa tummise šokolaadikoogi isu. Lõpuks ei pidanud enam vastu, kolasin retseptides ja otsustasin ära katsetada selle Ragne šokolaadikoogi.

Algselt hirmutasid mind koostisosad- peale sellist kaloripommi peab küll korralikult trenni tegema. Aga kui mõistlikult süüa, siis vast ei ole väga hull :) (kui muidugi on nii palju iseloomu, et mõistlikult süüa. Mina käisin trennis :D). Kook jääb mõnusalt soolakas-magus ja kaneel lisab põnevust. Mulle meeldis süüa jahedalt ning eriti mõnus oli järgmisel päeval.

50 g võid

100 g mett

0,5 dl suhkrut

100 g 70% tumedat šokolaadi

1,5 dl jahu

1  tl kaneeli

1 tl küpsetuspulbrit

150 g soolapähkleid

100 g kuivatatud jõhvikaid

1. Sulata potis madalal kuumusel või, mesi, suhkur ja šokolaad.

2. Sega kuivained, pähklid ja jõhvikad. Kui soovid, võid pähklid ja kuivatatud jõhvikad tükeldada. Ma olin laisk ning lisasin tervelt taignasse.

3. Sega sulatatud ained kuivainetega.

4. Tõsta tainas väiksesse vormi. Ragne soovitab 18x18 cm vormi ja silu tasaseks. Siluda on mugav kätega.

5. Küpseta 150 kraadi juures 30 minutit.